Sain pühapäeval pika kirja postkasti. Lühidalt öeldes kutsus Erik oma uude projekti. Muusika oli kõik juba olemas, minult tahtis ainult, et kirjutaksin EESTIKEELSED sõnad ja annaksid kasutusele oma vokaali. Keele valiku suhtes on seletus lihtne: ta ei pööra (ka kuulates) sõnadele erilist tähtsust. I can relate with that with most times.
Stiiliks ta ütles "progressiv rock" väikese polürütmikaga. Ütlesin oma jah-sõna alles pärast muusikakuulmist. Tuleb Erikut kiita hea maitse eest ning erinemisest stiili poolest. Lugu on väga sünge ja müstiline - seepärast vist ei suutnudki ära öelda, isegi kui oleks head põhjust olnud. : )
Arvatavasti sama projekt on tõuganud mind taas veidi raskemale muusikale tagasi.
Täna võtsime aja, et stuudiosse minna. Esialgu tutvusime looga ning mis-kus-mida mängib, siis sättisime paika tehnika. Sellele järgnes hoopis tagasiminek tuppa. Tarvis oli kirjutada sõnad, millega edasi töötada. Pole küll eriti sõnade meister, kuid midagi kirja sain ometigi.
Erikul oli valmis ka rough-melody vokaali jaoks, aga võisin kohandada.
Nüüd aga algas raske osa. Lugu pole kirjutatud harjumuspärasesse taktimõõtu, vaid tegu on 5/4 ja üleminek 3/4. Antud taktimõõduga olen kokku puutunud ainult teoreetiliselt, seega praktiliselt kasutada.. võttis aega. Õnneks Erik on kannatliku meelega. Eks peab vast olema, ta oli laste kitarriõpetaja mõniaeg tagasi. Seega tänane polnud vast midagi sellega võrreldes.
Kui räägin pidevalt "loosing up", siis selle puhul kehtib muusikas üks reegel. Esmalt tuleb kogu mõistusega ja instrumendiga roughly õppida ja teha suurt mõttetööd ning alles seejärel saab lahti lasta ning "tunnetada". Võime küll väita, et inimesed suudavad mõelda mitmele asjale korraga, kuid see ei tähenda, et saavad olla 100% mõlemaga. Seega enne on tegelikult tarvis saada rütmi-tunnetus sisse ning alles seejärel tahta mingit sobilikku häält välja võluda..
Projekt pole lihtsate killast, kuid seda põnevam. Ausalt öeldes on põnev Erikuga stuudios harjutada. Ta töötab väga profesionaalselt. Pole just lihtne häälitseda, kui teiselt poolt akent keegi iga lauldud piuksu jälgib ja ootab midagi lahedat. Erikuga töötamine on seevastu aga mugav ja turvaline - need omadused on kindlasti vajalikud, kui üldse kellegagi kunstilist luua.
Ausalt öeldes olin jahmatunud, kui esialgset kirja lugesin. Erik pole just kõige avatum tüüp. Oleme veidi vestelnud ning pole just kõige lihtsamat muljet endast jätnud. Arvatavasti see tuleneb tema konkreetsusest ja eneseteadlikkusest. Seda enam olen üllatunud, et ta mind kutsus oma projektis osalema. Kuid töötegemine on profesionaalselt põnev. Ta innustab veel proovima ning uuesti võtma. Teab, missugune lõpptulemus tulema peab!
Pärast vaheaega on meil aega ainult paar päeva, et lõpuks kogu lugu salvestada ning lõpuks peab talle veel jääma umbes 20h miksimiseks. Töö sööb aega..
Aga mul hea meel, et isegi sellised tüübid on lõpuks avatumad. Erik rääkis muu jutu seas, et pärast seda kooli soovib jätkata muusikaprodutseerimist ülikoolis. Tema suhtumine produtseerimisse ja töötamine inimestega - tal on need head eeldused olemas ja loomulikult muusikatundmine ning hea maitsemeel
Viimases kirjas: "Bassically you just have to let your singing.. sing, or something."
Arvatavasti pärast seda kooli ma ei räägi enam nii palju muusikast ja teatrist, seega andeksi..
No comments:
Post a Comment