Sõida seenele!

Oleksin täna peaaegu sisse maganud. Mu äratuskell teeb oma ülihäirivat häält kell 7.00. Väga harva on juhtunud, et kohe üles saan. Viimasel ajal lükkan äratuse edasi lausa 4-5 korda. Täna hommikul lülitasin alarmi kogemata hoopis välja. 20 minuti pärast sain aru, et asi on kahtlane. Polnd muud võimalust, kui tuli end üles ajada..


Terve tänane koolipäev on olnud täis seeni. Hommik algas väikese teoreetilise sissejuhatusega seentest. Kohale oli kutsutud keegi seenespetsialist. Seejärel pakkisime autod täis ning sõitsime 4 miili (1 Rootsi miil = 10km) eemale ning sukeldusime metsa. Kuna meie õppejõud on muusikali tegemas, siis pandi meid kokku muusikatehnikutega.
Mina kadusin metsa koos Jonase ja Uttuga. Esialgu ma ei näinud ühtki seent. Ma ei osanud märgata, sest see oli mu ESIMENE SEENEL KÄIK. Jonas leidis pidevalt kantarelle (kukeseeni) justkui need oleks hõigand talle "olen siin mustikate all" vms. Lõpuks arenesin ka nii kaugele, et aitasin neil oma ämbreid täita.
Peale seente leidsin veel mustikaid ja jõhvikaid - njämmi! Uttu ütles, et kui ma neid piisavalt teen, siis ta õhtul küpsetab ühe maitsva koogi. Ma ei tahtnud aga poissi piinata ning jätsin need metsmarjad sinnapaika.

Mu orienteeriumisega pole just kõige paremad lood. Ei olnud Eestis ja ega nad nüüd ka palju paremad pole (imestan, et 800km ilma ekslemata ja üldse kohale siia jõudsin). Seepärast keset metsa siis küsisin rootslastelt ikka, et kas nad tagasiteed teavad. Jonas ütles, et temal ka sellega probleeme, kuid vähemalt Utte kinnitas, et ta viib meid turvaliselt tagasi. Hoolimata tema lubadusest pelgasin, sest poisid otsustasid ringiga tagasi minna, et saaki suurendada. Niiviisi ekseldes sai nalja nabani, sest õpetasin neile mõningaid eestikeelseid sõnu nagu "veoauto" ja "jää-äär". Järsku märkasin, et me olime jälle autode juures. Olin arvanud, et me liigume pidevalt oma algsest asupaigast kaugemale. :D Nii palju siis minu kohatajumisest..

Pärast lõunat ootas meid ees seente vaatlemine, siis seenteroogade valmistamine ning hiljem degusteerimine. Mõtlesin oma esimese skippimise teha ning selle kõige asemel hoopis lõunauinaku teha. Aga see mõte jäi ainult mõtteks. Esiteks ei lubanud seda südametunnistus ning teiseks kursakaaslased ikka ütlesid: "Participate!".

Populaarne taimer. Eile ootasin 10min, et vesi keema läheks, kuni taipasin, et see jublakas polnd sisse lülitatud.

Mis tuletab meelde, et Sandra kurtis täna hommikul, et eile õhtul nad olid suures toas nagu tavaliselt. Nad kõik olid seal v.a mina. Ta ütles, et ma võiks ka nendega õhtuti telekat vaadata või niisama lobiseda. Armas, eks?! : ) Tegelikult olen õhtuti netis ning suhtlen.. Ma ei peatuks siin pikemalt, sest muidu tekib mu näole imelik irve, mis päris tükk aega ära ei lähe..

elutuba-köök

Pärastlõunasest veel. Tegime süüa. Parandus: teised tegid süüa, mina vaatasin pealt. Kokku pandi siis kukeseened, kartul ja seller. Kokkuvõttes polnudki nii hull, arvestades sellega, et seened ei maitse.
Dekusteerimisel jäin oma kaasseenelistega juttu ajama. Rääkisime muusikast ja tegime imelikke näpuharjutusi, mis tõestas, kes on klaverimängija ja kes kitarrimängija. Äge on see, et mingi aeg ehk lähme koos practice-roomi'i ja jämmime vähe. : )


Ja nüüd lähen küll kergele unele. 7h und jääb mulle ilmselgelt väheks. Aga on ju raske varem magama minna, kui nii armsad inimesed veel Internetis on..

PS! Hommikul avastati minus massööriand ja küsiti, nagu varemgi seda tehtud, kas olen seda õppinud.. Siin õnneks käib päris massöör ning kavatsen ka teda külastama hakata.