Pühapäev. Make-over. Mu pöial on lohkus.

Täna lõunasöögi ajal tuli idee teha make-over ehk siis teha midagi hullu oma juustega. Käisime Nylandis, et osta juuksevärvi ning kogu möll võis alata.
Olgu mainitud, et tegu oli salajase projektida, kus ainult asjaosalised kõigest teadlikud olid. Olime neljakesi - Hanna, Julia, Otto ja mina - pugenud Otto tuppa, millest sai meie juuksurisalong.

Alustasin kõige ekstreemsema projektiga esmalt - Otto blondeeritud pikad juuksed. Olen suhteliselt blondeerimise vastu ja sellest tingituna sattusin hoogu ning lõikasin veidi rohkem, kui olin planeerinud. Aga sellest polnud probleemi ning jäin lõpuks lõikusega rahule.
Aga kui juuksed on veidi kasvanud, siis lõikan just sellise nagu tegelikult tahtsin. : )

Hanna tukk tuli väga kena ning sirged juuksed sobivad väga hästi. Nunnu on õige sõna tema uue välimuse kohta! Ja ta oli väga erutatud oma lõikuse tõttu: võimatu peegli eest ära saada. : )



Siis jääb veel Julia. Tema lõikusel pidin olema eriti ettevaatlik. Tema sooviks oli side-cut, mis vajab väga täpset tööd. Ta oli mu käe all väga ehmunud näoga ning küsis mitu korda: "Are you sure you can do it?" Ma polnud varem päris sellist teinud, kuid tänu pildile, mis ta näitas, ei olnud see siiski raske. Tema jäi rahule ja mina ka. : )
Tema "before and after" pilt lisandub hiljem..

Seekord värvis tegelikult Hanna. Kuna Otto juuksed olid blondeeritud ning ta soovis saada loomulikku värvi - pruuniks - siis oli ta juustesse vaja punast pigmenti (muidu oleks ta lõpetanud roheliste juustega). Tal vedas, sest Hanna värvis enda pea punaseks ja sai kasutada neiu värvi. Seejärel ootas juukseid järjekordne värvimine ja pruuni värviga. Otto pea jäi liiga punaseks, kuid pesuga kulub maha ja siis värvime üle just selliseks nagu alguses oli planeeritud..

Sel ajal, kui me salaja seinte vahel tegutsesime, muutusid ülejäänud asukad väga uudishimulikuks. Pärast viimistulusi viisin oma "näidised"siis lõpuks suurde tuppa. Esialgu oli ehmatus, siis oli naeru, siis oli uudishimu ja siis olid komplimendid. Igatahes, kõik kiitsid nende uusi välimusi ning uurisid, kes tegi. Kui selgus, et see mina olin, siis tuli järjest selliseid lauseid: "Sina hakkad minu juuste eest hoolt kandma!", "Oh, äge, sest ma tahaksin omale ... lõigata!", "Mu tukk vajab lühendamist!" jne.
Otto ütles, et ma võiks selle eest raha võtta. Siis mõtlesimegi välja, et esialgu võtan lihtsa lõikuse puhul (otste lõikamine, tuka kärpimine) 50 SEK ja ekstreemse lõikuse korral 100 SEK. Rootsi juukselõikus hakkab tegelikult 250 SEK. Alustuseks on minu hinnad aga väga head. Tuleb ju esmalt  nime teha. : )

Läksime fotostuudiosse. Tegime palju pilte ning laadisin need ka facebooki'i. Äge, et meil siin igasuguseid võimalusi on. Sest pärast pildistamist viis Otto meid hoopis muusikastuudiosse, kus tutvustas oma koolitöid. Tal on käsil üks jazz-projekt, mis kõlab väga vingelt. Sain ka kasulik olla ning mõned näpunäiteid üheks looks anda. Sellesse jazz-loosse tahab lisada klaveri ja vokaali. Ta kutsus mind neid tegema. Hea võimalus end proovile panna!

Tõotab tulla mõni ekstreemne make-over veel. Minu käärid on valmis!


Ei jõua ära oodata, mis reaktsioonid homme kõlavad! : )