Täna on minu päev

Lõpuks 9h tund mõjub värskena. Ma tean, et siin mõni läheb kadedaks, sest õppimine ja muud tegevused ei lase sellisest unest mõeldagi.. Vabandust.


Igatahes. Täna oli 3h koori ja pärastlõunal tuleb 3h teatrit. Minu päev täiesti. Lemmikained siin.


Täna arvutasin, et olen mingil määralgi muusikat õppinud 15 aastat. Alustasin rütmikaga, siis spetsialiseerusin klassikalisele klaverile, aastakese saateklaverit ja edasi pop-jazz suund laulmises. Kooris laulnud alates esimesest klassist.

Seega praegu on head eeldused kooris laulmiseks.


Aga raske on laulda ansamblis või kooris esiti soololauljatega. Esiteks on neil raske kokkulaulda muu häälega kui viisiga ja teiseks koor ei harmoniseeru, sest lauldakse üle.
Meil siin ka vahel esineb seda probleemi.


Meil on praegu käsil 2 laulu, mida ka lõpetamise päeval esitasime. Mõlemad on üpris gospelilikud. Aga veidi ballaadilikum lugu toob külmavärinad.
Ma laulan see aasta põhiliselt alti. Mõnes kohas on vaja olnud sopranit ja üksikutel kordadel ka meeshääli. Nii, et veidi olen saanud muud ka.
Olen selles külmavärinaloosse teenud enda jaoks mõned uued partiid. Muidugi küsisin selleks ka Hansult luba, aga need uued kõlad ja värvid mis akordidest moodustavad on nüüd huvitavamad ning veel uhkemad. :)
Igatahes, lood muutusid mu jaoks veel põnevamaks.

Ootan põnevusega, et kirikulugudele teha mõned arranžeeringud ise ning õpetada kokkukutsutud ansamblitele uusi  endatehtud seadeid.

Mõnus täiesti uus väljakutse, mis mind haarab.





Nädalavahetusel õpetasin Elinale vähekene noodilugemist, mida tal uue koolikatsetel tarvis läheb. Raske on mõelda tagasi ning õpetada nii algset teooriat. Asjad, mis tunduvad minule loogilised, lihtsad ja isegi elementaarsed, polnud sel korral ei midagi sellist. Elina mõtles hoopis teisiti, kui muusikud seda teevad. Aga ta on ju ka tantsjamõtlemisega. Aga kuidagipidi suutsime üksteist mõista ning loodan, et ta siiski midagi sai. :)


Täna koori tunni vahepeal - FIKA - ajal jäime Annaga klassi. Kuidagi juhtus, et Anna istus klaveri taha ning mina õpetajana seisin kõrval. Rõõm taibata, et pärast nii mitmeid aastaid klaverimängu, on mu kahe kõrvavahele, silmadesse ja sõrmelihastemällu jäänud veidikenegi klaverimängijat. Näen ära randmehoiakut ning kuidas sõrmed peaksid klaviatuurile asetatud olema, küünarnuki kaugus ribidest ja klahvilöökide tugevus.
Näitasin Annale veidi tehnikat ning mõistsime, et heliredelid on õigeteks asenditeks väga head harjutused, kuid mõtlesin mõned veel välja. Teadupoolest on kasutamata väiksed sõrmed suuremat koormust vajavad, et need oma tööd korralikult teeksid.
Lihtsalt öeldes, õpetasin Annale neid nippe, mis ma ise sel aastal(end klaveri taha unustades) märganud olen ning veidi tehnikat lihvinud.


Kaunist lõunat!