Veedame selle nädala Kramforsis, Babeli majas. Proovid hommikust õhtuni. Kell on kaheksa ja ma jõudsin alles koju. Homne tõotab veelgi pikem tulla.
Peaaegu kõik on juba olemas: rekvisiidid, kostüümid, muusika, valgustus. Mõned üksikud hilbud ja dekoratsioonide detailid on puudu.. ja siis minu laul..
Tegime Henkega lõunapausi ajal tekstiproovi. Ausalt, kõik oli peas. Isegi hästi hääldatud (Henke jutu järgi). Mnjah, lauluga veel nii hästi pole, kuid ka see areneb. Tasa ja targu..
Pärastlõunat mängisime kõik BOB'i otsast lõpuni peaaegu ilma pausideta läbi.
Läksime muusikaliga "Nine" lavale ja juhtus, mis juhtuma pidi. Esimene stseen ajakirjanikega tuli enam-vähem, kuid siis see laul oli täiesti pudru ja kapsad. Sellele järgnes stseen lapsiku abikaasaga.. Jah, nii palju siis õnnestunud dialoogist. Suudsin ka selle aia taha saata.
Laval olles, ükskõik mida tehes, peab edasi minema. Keskenduma järgnevatele hetkedele. See on raske, eriti proovis, kui mõtted jäävad endiselt toppama ebaõnnestumisel.
Aga mul on hea meel, et Henke mu lavapartner on. Ta on supper abivalmis ja mõistev. Täna pakkus ise välja, et teeksime kojujõudes meie stseeni ja siis lubas minuga veel pärast laulu harjutada (asi pole meeloodias või rasketes sõnades, vaid tundmatu teksti meelde jätmisega). Kell üheksa läheb jälle tööks.
Energia puudmise tõttu sunnin end isegi kofeiini tarbima.
Winter sleep - u no go away!
Homme on uus päev..
Loodame, et ka parem.
No comments:
Post a Comment