Homme hommikul kontrollitakse tubasid, mis tähendas, et päev otsa on olnud kuulda tolmuimeja undamist ning sagimist, koridorid on täitunud hiigelkottide ja veidrate kastidega.
Minu tuba on endiselt nagu motellituba, selle erinevusega, et nüüd ei ole siin püsiv külaline vaid 2-päevane külastaja.
Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma oma kodinatega need peaaegu 100 miili ületan. Eriti hull saab olema metroosõit.
Ei, esmalt peaksin kotid punni ajama, aga seegi valmistab raskusi.
Tahaks, et oleksin juba koju jõudnud..
No comments:
Post a Comment