Mõnus vaheaeg

Väike ülevaade

Laupäeval sain paar tundi Tallinnas bussi oodata. Seejärel tõttasin kodu poole, kus sain olla tunnikese. Tuli tõtata bändiproovi - Mari, Maria, Leevi. They are awesome! Pärast mõnetunnist musitseerimist jäime Mariga siiski sinna. Tegin talle nö laulutundi. Tundub, et tšikiita jäi rahule. Meil oli põnev igatahes. Peale selle ka loomulikult alati äge sleep-over koos veidrate ja hullude juttudega..

osa iCalli'st

Pühapäeval sain lõpuks ometi kirikusse - üle kaheksa nädala. Oi, kui patune! :D Saime kogudust muusikategemisega teenida ning ülistust tegimegi osalise iCalli'ga.
¤Kas pole tore, et sind kohtasin!¤
Õhtu kulges, käärid käes, peade kallal. Õde ütles kohe tulles, et tal on mulle anda 5 pead, mis siis tähendas neid kõiki. Isegi pisike Melissa istus nautides tooli ning Jaks sai oma kreisi tukalõikuse, sest ainult peaalaspidi on ta nõus kääre tundma.

Melissa

Esmaspäev tegin taastutvust linnaga ning õhtul kirikus palvekas, kus siis sain klaverit mängida. Päeva ajal külastas isa juuksuripinki.

Teisipäeval kohtusin kohaliku lehe ajakirjanikuga, et veidikene rääkida minu stipendiumist ning sealsetest õpinguvõimalustest. Sel intervjuul taipasin, et mu eesti keel on veel kesisemaks muutunud ning väljendamise oskus jätab soovida. Pealegi, ma olen juba üpris palju koolielust rääkinud, et osanudki väga palju välja tuua. Kuid loodan, et artikkel tuleb huvitav lugeda ning innustab teisigi samale stipendiumile kandideerima sel aastal.

Kolmapäeva hommikul hoidsin Melissat (1,5 aastane) ja imestasin, kuidas üks väike tirts nii rahulik ja asjalik olla saab. Lõuna ajal sain uue sõbra: Charlotte ning õhtul pidasin sissejuhatava loengu Jordanis, kus toimus Noorte Alfa Kursuse esimene sessioon teemaga: "Kristlus: igav, ebatõene, kasutu?" Õhtu lõppes venna juuste nüsimisega.

Neljapäeva lõuna planeerisin õepoegadele, et läheks koos kelgutama. Kahjuks vanem poiss pidi õppima, kuid noorem siiski tahtis tädiga aega veeta. Ometigi ei olnud soovi minna mäkkelaskumist harrastama, vaid Jaks soovis hoopis poodi minna.. no tšillima!
Õhtul läksime vennaga šoppama Tartusse. Linnas liitus ka õde. Jalgu väntsutav poetuur selja taga, suundisime hoopis puppi. Naistepäeva puhul tahtis vend oma õed välja viia.

Reedel läksime samuti Tartusse šoppama. Seekord koos õemehe ja õetütrega. Õhtul aga Jordanis kodugrupp, kus Margus näitas dok. filmi kosmosest. Hämmastav!!

Laupäeval ütlesin jälle nägemiseni oma perega ning läksin reisi esimesele bussile - suund Tallinnasse. Jälle meeldivalt Gaspari vanemate juures. Seekord "katsuti" mu juuksuri oskusi. Läksime kõik kossumängu vaatama ning võitsime!! :)

Pühapäeval mõtlesin Toompeale kirikusse minna, kuid see jäi järgmist korda ootama. Hommikul vaatasime, nagu Gassu ütles: "Kaks suurt inimest vaatavad Scoopy-Doo'd!" Aa! Äratusek sain tuvilaulu. Panin linnule nimeks Tiidu. Arvatavasti see sõber jääb hommikuti seal akna taga veel kaua käima..

Tiidu

Jäin lõpuks üksi ning peagi suundusin linna, kus üle pika pika aja jälle nägin Martinit ning tema orienteerumisvõimed viisid meid jälle D-terminali.

Tunnen nagu sõidaksin seda marsuuti juba iga paari päeva tagant.


Ausalt öeldes, siis seekord nagu polekski tahtnud sõitu minna. Eks on ju teada, et need kolm nädalat koolis saavad mul eriti töised olema. Suureks põhjuseks lisavaheaeg aprillis ning teiseks ka seetõttu, et tuleb rootsi keelt tuupima hakata ning seda nüüd lausa igas valdkonnas ka ise rääkima/laulma hakata.


Kui ellu jään, siis Isamaaga kohtume juba kolme nädala pärast..