Must-valged klahvid, Klassikaline õpetus. Kragisev ranne. Siga-palju noote.

Külas käis tantsja, õpetaja, laulja, helilooja, produtsent ja seda kõike ühes isikus. Milline inspireeriv mees! Oleme teda kolm korda varem näinud - tantsja ja lauljana ehk muusikali artistina muusikalis "Harry Oliver".

Tantsu koha pealt ei hakka ma midagi rääkima, kuigi sellest meie päev koos temaga põhiliselt koosneski. Enne lõunapausi lõppu rääkisime veidi klaverist. Tema avastas enda jaoks klaverimängu 2004. aastal, pärast vanema venna draagilist surma. Ta õppis iseseisvalt klaverit mängima ning püüdis kinni ka harmooniate loomise. Temast sai helilooja. Kevadel tuli välja CD enda kirjutatud muusikaga. Peale selle töötab mees tantsu õppejõuna  Stockholmis "Ballet Akademien" 'is. Arvatavasti võiks tegevuste ja saavutuste listi päris pika kirjutada.

Ta alustas klaveriõpinguid 10-aastaselt, mis kokku kestsid 2 aastat. Käis eraõpetaja juures, kus õppis akorde ning tehnikat selle mängimiseks. 5 aastat tagasi klaverimängu avastades õppis lisaks kuulamise järgi rütmilist tehnikat ning harmoonia loomist.
Seega mees on mänginud praeguseks umbes 7 aastat klaverit. Mina olen õppinud klaverit 2 (eelklass) + 7 (laste muusikakool) aastat. Jätame täna mu kõige nõrgema külje - laiskuse - välja ning oletame, et olin klaveriõpingutes tubli, tark ja andekas ning ei käinud harjutamise asemel hoopis võrkpalli tagumas.
Niisiis. Põhiline õpinguperiood oli 7 aastat laste muusikakoolis. Kuna õppisin lõpuni põhirühmas (tugevamad), siis nägi nädalane tunniplaan välja selline: 2x klaveri tunde, 2x solfeedžo tunde ning 1x rütmika/muusikaajalugu.

Küsin nüüd endalt ausa küsimuse: mida ma oskan? Laste muusikakooli teoreetilised teadmised olen omandanud  üpriski edukalt - seda võib vist isegi pidada mu kõige tugevamaks küljeks muusikas. Mõtlen selle all AINULT teoreetilist poolt, ehk kui 2-osaline solfitöö tagastati, siis akordide ehitamine, intervallide määramine võis olla ilma vigadeta 5+, kuid teine pool (nt diktaadi kirjutamine) väärt kõigest hinnet 2. Meenutades, siis sama juhtus vist lõpueksamilgi..
Kuid liigume edasi. Hindan nüüdseid muusikaajaloo teadmisi kõigest kesiselt: ei mäleta enam täpselt kes ja kus. Nüüd see erialane oskus (ehk ka kõige olulisem?!). Ma saaksin hakkama mängides noodist lihtsamaid klaveripalu ja siin Rootsis olles avastasin (lihtsalt heliredeleid klimberdades), et tehnilises mängus pole ka väga paha.
Kuid tegu on ju klassikalise mänguga. Mida mina sellega peale hakkan? Kuna kirikus oli klaverimängijaid vähe, siis näitas mulle üks naine oma iseõpitud klaverisaadet. Sealt sain stardi laulude saatmiseks mina. Ometigi, ma ei oska oma teoreetilisi saadud teadmisi klaverisaates ära kasutada. Jah, olen aja jooksul ka vähekene improviseerinud ning lihtsalt go-with-the-flow mängimist harrastanud, kuid tegelikult oskus, kasutada kõiki vanu teadmisi, puudub.

Tänane külaline näitas pisut, mismoodi tema mängib ning mis rütmikat mänguks kasutab. Olin hämmastuses, et nii väheste teooriateadmistega nii palju mängida saab. Psh, mida mina siis praegu mängida peaksin oskama?! Ta küsis, kui palju mänginud olen, vastasin, et 7 aastat. "Kas klassikalist?" sain uue küsimuse. Jaatava vastuse peale kostis: "What a shame!" Ei, mitte selleks, et klassikaline hea pole. Loomulikult, see on oluline ja võiks ikka klassikalist mänguviisi õppida. Ma näen aga olulisust õpetada laste musakoolis peale klassikalise mängu ka improvisatsiooni, kuulmise järgi mängimist, muusikakirjutamist, soolode loomist ja veel seda nimekirja täiendada tehnikaga, mida enamus lõpetajaid ka päriselt kasutama hakkaksid.


Leidsin Internetis ringi vaadates Greg Howlett'i saidi, kus ta räägib samast probleemist. Toon välja mõned lõigud:

"Sadly, what I have just described is the way music has largely been taught in the Western world during the last century.  Children start early on the piano, grow up playing classics, go to college to learn to perform harder classics and come out of college with almost no practical skill except to teach other children through the same cycle.

And we wonder why some concert pianists and college music professors cannot just sit down and play "Happy Birthday" without music...

....

Are the classics important to the study of music?  Yes, students should play classical music.  But more importantly, they should be taught the theory behind different styles of music so that they can eventually create their own music.  This is where the breakdown occurs.  Even in college, music performance majors often get only a few classes on composition.  Theory is taught but the practical application of that theory is largely absent from the curriculum.

....

As a musician, you have a much higher calling than just to impress people with your technique. You have the power to affect them in a much more meaningful way—you just might need to learn how."

Minu põhiõppejõud siin mängib siga-hästi klaverit ning õnneks ta lubas ka mõned tunnid anda. Loodan, et väikesed nõuanded mänguks saabuvad varsti.


Tänane külaline sütitas nii mõnegi mu kursakaaslase.  

"Follow your dream, work hard and you can reach it, maybe it takes time but you CAN make it!"

Tema ise on sellele positiivne näide.


Sellegipoolest, kas uskuda?!