Esmalt, kui ma pole Ottot täna kätte saanud ja ta juukseid lõiganud, siis ta oleks homme oma pea žiletiga üle lasknud. Vedas! Aga noh, õnneks on Elina (millegipärast!) nii väga huvitatud, et ta püüdis mind esmalt kinni ja ajas kääre otsima..
Aga hull on Elina lugu. Teda huvitab kõige rohkem, et tal oleks PIKAD juuksed, seega tagaplaanile jääb juuste "tervis". Seega tal on pooldeselga ulatuvad värvimata kiharad, aga VÄGA hooldamata (katki ja kuivad). Esimene viga juustega on lõigata neid liiga vähe nt nagu tema: iga 8 kuu tagant. Teiseks tuleb juukseid ka korralikult harjata. Kolmandaks peale pesemise vajavad pikad kahjustatud juuksed veel üht-teist.
Kui Elina üpris kooli alguses teada sai, et ma lõikan juukseid, ütles: "You'll never cut my hair!" Sest ta ALLES suvel lõikas. Pealegi nagu paljudel neiudel, on ka Elinal hirm juuksurite ees, sest lõigatakse rohkem, kui klient tahab. Kuid õnneks külastasin teda sel ajal, kui Otto ka seal oli. Uskumatu on see, et noormees hoolib juustest palju rohkem kui tüdruk.. Rääkisime Ottoga Elina pehmeks. Ta oli küll toolil veidi nutune, kuid vähemalt saime nõusse.
Lõikasin kuskil 2cm pikkust maha ning siis veidi "redelina". Kuna pikkus mängis suurt rolli, siis pidin ekstra ettevaatlik olema. Peale selle õpetasin tütarlapse juukseid harjama, sealjuures kinkides oma harja, mis ei kahjusta juukseid. Siis tegime väikese juuksemaski kuuri. Vahepeal käis Otto oma kodus, võttes kaasa Elina tavalise šampooni ja vahetas enda salongitoote vastu (meenutagem suurt hinnavahet!). Järgmisena andsin juhiseid, kuidas peaks juukseid kuivatama..
Kui Elina nägi, mis olin juustega teinud, siis polnud seal enam midagi nutust, vaid üks lai kõrvuni naeratus. Kõige suurem rõõm loomulikult, et juuksed alles jätsin ning pikkust väga palju ei muutnudki. Lõpuks lubas mul isegi rohkem võtta. Üllatusest üle saades märkas ka kohest värvimuutust ehk siis kuna olime lisanud veidi vitamiine ja niiskust, siis hallikas blond muutus jälle kollakas blondiks.
Juba pärast mõnda kuud võib ta tunda head meelt oma pikkade ja tervete ilusate kiharate üle. : )
Ma pole saanud mingit koolitust juuste-alal, aga ometigi on mu teadmisi vaja läinud (või ehk hoopis kogemusi?). Pärast selliseid projekte on tunne, et juuksed naeratavad vastu.. Haha! Ma pole hulluks läinud, lihtsalt asi on juuste seisundis.. Juukseid katsudes, mida lõigates ETTE TULEB, õpid tundma erinevust tervete ja ebaterve vahel ning lõpuks võid katsumata teada, millega meil siis järgmiseks tegemist tuleb teha.
Peale nende tuvikeste on veel inimesi, kes varsti mu kääride alla soovivad jäävad..
Ja peale lõikuse küsitakse mult veel klaveritunde.
No comments:
Post a Comment