Kell on 10.37 ja ma võiksin veel magada. Miks? See on tükike show-business'ist: hommikul magad ja õhtul rabad tagumiku küljest.
Pärast vaheaega on meie igapäevasesse graafikusse kirjutatud "HÖSTSHOW". Igasugusel viisil treenime end tulevaseks neljapäevaks. Tegime eraldi koreograafia tunde, laulu tunde, ehitasime lava, sättisime kontsertipaika, laulsime veel ja tegime läbimänge. Ärgem unustagem ekstra harjutamisi õhtuti..
Mina jõudsin koolirutiini kolmapäeval, mis teeb kaks päeva hiljem. Või tegelikult, ma jõudsin neist isegi veel hiljem, sest sel päeval jäin hiljaks igale poole, kuhu oli võimalik hiljaks jääda.
Esiteks. Öösel panin siinse kella õigeks ja sättisin alarmi, KUID ma ei vajutanud, et alarm ka hommikul tiriseks. Hommikul ärkasin selle peale, et mu uni oli kuidagi liiga magus, vaatasin kella ning see näitas midagi kümnele lähedal (kool hakkab 8.30). Ise ruttasin üles, kuid kohe varsti helistas Hans (õppejõud) ning küsis, kas ikka jõudsin kohale, et kus olen..
Teiseks. Just sel samal päeval tehti tubadekontrolli: kas hoolitseme oma valduste eest piisavalt hästi ja kas kõik töötab ja kas kõik sobib. Nad alustasin ülevaatamist lõuna ajal, kuid minu toas nad olid kuidagi eriti kaua. Peaksin vist mainima, et nad ei rääkinud ka inglise keelt, aga rootsi keeles olid küll meistrid.. Hans saatis sõnumi, et nad juba alustasid..
Kolmandaks. Kui lõpuks pärastlõunasesse proovi jõudsin vaadati kostüümid üle. Uudishimulikkus tabas neid, kui tuli meelde minu kassi kostüüm. Pidin jälle jooksma koju ning selga toppima selle.. no... kostüümi ja kõik ülejäänud olemasolevad asjad show jaoks ka kaasa tassima.
Neljandaks. Olin ainus, kes reaalselt pidi midagi selga panema ning näitama. Saali astusid sisse mingid võõrad kooliga tutvuvad nooed, kes palusid, et veidi oma show'st näitaksime. No jah.. Teised olid kohe valmis, aga ma pidin jooksma ning KIIRE outfit'i vahetuse tegema. Jõudsin lavalale vähemalt oma soolo ajaks..
Sel esmaspäeval, kui ülejäänud tšikid läksid line-tantsu kobistama, siis jäin hoopis Hansule ja Henkele appi tehnikat üles panema. Seega kogu ennelõunane värk kulus juhtmetele, aga siiski show ettevalmistus.
Niiisiis tänase seisuga, oleme õigel laval saanud end sisse elada poolteist päeva - hea näitaja!
Eile oli meil mingis mõttes PREMIERE. Esinesime õigetes kostüümides, tehtud oli make up ja juuksed nii nagu päris show'l hakkab välja nägema. Valgustuski oli enam-vähem paigas (sellega tegelevad muusika-tehnikuks õppivad õpilased). Publik oli saalis: siinse kooli õpilased ja ka Solleftea'st oli umbes 25 inimest tulnud (vb odavama pileti pärast).
Teisipäeval tegime kokku 3 läbimängu. Üks asi on tantsida tühjale saalile ning teine asi meelelahutada publikut. Kui on kellele esineda, siis tuleb see õige feeling ning keegi justkui valaks energiaga üle. Rabelemine lava taga on meeletu: kostüümide vahetus ning soengu muutus, kõik see peab toimuma mega kiiresti.
Aga lõpuks kui lavale saad, siis ei oma enam tähtsust miski muu kui antud hetk. Isegi see, et eile keegi nuttis oma silmad välja või omavahelised lahkarvamused või see, et vahetult enne lõid oma varba rängalt vastu ust.. Lavale minnes sul on meelelahutaja roll ning publikuni ei tohi midagi lavavälist jõuda. Sa oled seal just praegu ning muu ei loe.. Jah, toimus siga-suur muutus, kui toolid saalis said täidetud.
Esmaspäev oli jällegi täielik OFF-DAY. Nädalavahetus andis tunda, kuid veel oli miski mäda. Pärastlõunal aina ketrasime peformance'id eraldi, kuid vähesed neist töötasid ka tegelikult. Kõige paremini toimis Katy Perry medley. Meie ühistest numbrites puudus energia, hääled ei kõlanud ning väga nadi oli. Tunneme end Bond Medley's väga veidrana ning kohmakana (kes ei tunneks, kui kannad kassikostüümi või paljastad säärt keset lava). Absoluutne katastroof oli Tom Jones'i medley, kus tantsutüdrukud (mina ja Elin W) ei tea samme ega oma laulujuppi ning Henke jaoks on laul kriiskavalt kõrge - kokku väga kohmakas etteaste..
Päev lõppes masenduse rütmis. Läksime oma proovidega üle aja ning miski justkui ei õnnestunud. Ning mida on pärast sellist päeva vaja? Loomulikult lisaproove. Ehk siis pärast väikest pausi hakkasime Wessega jälle pihta. Tõesti, esmaspäeval nägi viha, pettumust, kohmakust, uste paugutamist, pisaraid.. (Ei, mitte mina, sest käitun kui Mrs. Rahu ise)
Aga teisipäeval oli toimunud suur ja positiivne muutus. Selle tõttu Hans kinkiski meile vaba hommikupooliku. : )
Aa! Kuna olen üks Tom Jones'i beibedest, siis minust sai blond!
AaAa! Kuna olen üks Jackson 5'st, siis minust sai korralik afro-pea!
Mul pole kahjuks pilte näidata ei meie show'st, ega ka tükikest kostüümidest teile näidata. Aga eile olid teiste seas vaatamas ka fotograafia kursuse tudengid koos oma kaameratega. Vaikselt loodan, et nad jagavad oma saaki ka meiega.
Lavaliseni!
No comments:
Post a Comment