Enne stuudiosse suundumist arvasin, et täna läheb kõigest tunnike, aga time flies nagu öeldakse. Eriti veel, kui see on seotud muusikamaailmaga.
Kui asi hakkas alla poole kiskuma, siis Niklas joonistas mulle linnu. "Be like the bird!" Peaks keegi selle armsa stuudiokaaslase päriselt väikese esemena tegema. :D
Õppisin jälle, et produtseerimine vajab ikka väga pedantset kõrva.
Avastasin, et teen imelikke hääli enne fraaside laulmist.
Pole ainult meister grimasside tegemisel, vaid kõlavad ka veidrad ja veidramad hääled. Niklas sai vähemalt helimaterjali ka koolimaterjalide jaoks. : )
Olles õiges helisalvestusruumis ilma kõrvaklappideta, tekib väike skisofreenia tunne. Ei seintelt, laelt ega põrandalt ei peegeldu heli tagasi. Kõige parem on vist kirjeldada nii: matt heli. Tekitab veidi kõhedust, eriti veel kui on ka madal lagi.
Matt heli on vinge ning kuigi vahe ei ole megasuur tavalise ruumiga, siis on vahe tajutav.
Kõige raskem on laulmise juures see, kui seest tahaks üks neegrihääl välja kisendada, aga stressis kael laseb välja tulla kõigest madalalaelise heli. Kahju, aga tõsi. Seda enam meeldis linnujoonistus, sest linnud lendavad vabana taevas ning nende laul kõlab loomuliku ja ilusana. Oma Eestimaistest laulutundidestki mäletan igasuguseid veidrusi, mille eesmärk oli lõõgastunud kõlakast. Täna vähemalt tundsin, et ka õige tugi töötab.
Tahaks proovida hüüdmist ja kisendamist mägede vahel, tunda kõrguse vabadust. : )
Arvasin, et teen ruttu stuudiosalvestuse ära ja siis lähen homseks kooritunniks laulu pähe õppima. Ainult mõtteks see jäigi. Homseni noodid ja klaver!
No comments:
Post a Comment