Ei midagi uut. Tead, täpselt, kus korrusel ja mis järjekorras need putkad asuvad. Isegi töötajate näod hakkavad selgeks saama.
Ikka neljane kajut
(seekord 9ndal tekil), kuid ometigi kõigest kahekesi. Kajutikaaslaseks 23-aastane Maria, kes läks Rootsi magistrikraadi tarbeks intervjuusid võtma. Armas ja intelligentne noor naine.
Kuna laevas pole üksi siiski suurt midagi teha, siis tuleb välja võtta sõber arvuti ning oma aega sisustama hakata. Peale selle võtsin veel megahuvitava raamatu kaasa, mis võiks isegi erialaseks kirjanduseks nimetada. Kohvikus ei käi õnneks palju rahvast, mis tähendab, et ei ole metsikut läbijooksmist ning kõrgeid megahertse. Ainsaks mureks sai lainetav wifi-ühendus. Hakkab mulje jääma, et minu kohalolek ahvatleb Internetti ebastabiilsusele..
Naabreid küll tasaseks nimetada ei saa. Esmalt, kui jõudsin kuskil üheksa aeg kajutisse, oli nende kajuti uks lahti. Möödaminnes sain sissekutsuvaid märkusi ning pärast veel üks "härrasmees" tuli veel ukse peale.. Öine elu oli aga palju kirjum. Kuskil kolmest öösel hakkas pihta trall, millest osa poleks tahtnud saada: ropendamised, karjumised, peksmised. Just nii - peksmised! Valjude löökide järgi oleks võinud arvata, et keegi löödi maha, kuid loogiliselt võttes, ega hommikul kella kuueni ja tervet kajutiseltskonda ei saa maha lüüa..
Hommikuse tervituse sain liftis. Kohe kui lifti uks lahti läks, mõtlesin: "Oi appi!" Sees oli 5 meesterahvast
(mõni ütleks muri), kes koheselt huilgavaid kommentaare pilduma hakkasid. Liftist väljudes kutsusid veel kohvi jooma. No tänan ei.. Isegi ei viitsi enam nendega nalja visata, tõesti ei.
Tee sadamast rongijaama tundub selge olevat. Väike sõit metrooga ning jalutuskäik õiges suunas. Pisut kelmikas oli näha Eesti naisi
(blonde) metroojaamas uurimas, mis piletisüsteemiga sõitma peab ja "2 tickets for one ride? :O" Sellise üllatuse elasin ise vist ka esimesel korral üle, kuid vaikselt, mitte kioski müüaga läbielades. :)
PS! Ärge öelge, et Tallinna ühistranspordi hinnad on kallid. Üks ühistranspordi pilet Stock'is maksab 2.04€ (Tln tavapilet 1.00€, soodus lausa 0,50€) ja sõitmiseks vajad kahte korraga, mis siis teeb ühe sõidu peale 2,08€.
No ma ju ütlesin: Tln hindadel pole häda midagi!
Rootsi aja järgi jõuab laev sadamasse 10.00, kuid mu rong lahkub T-centralen'ist alles 18:23. Eelmine kord oli veidi vähem aega, kuid kogu see aeg passisin lihtsalt rongijaamas. Seekord aga tegin väikese tripi kesklinnas. Üksi käia poes on hea, sest keegi ei oota sind ja sina ei pea ka kedagi ootama. Suureks miinuseks on aga šopata nagu tigu, elamine seljas. Mis seals ikka..
Parima poe pean ka välja tooma, kust oleksin tahtnud osta üle 30 000 SEK väärtuses kraami. Leidsin kuskilt maa alt muusikapoe. Neil oli väljas päris korralik kogu mitte ainult kitarridest nagu tavaliselt, vaid mitmeid-mitmeid klavereid, digi-klavereid, süntesaatoreid. Muusikapoodides on hea, et sa mitte ainult ei tohi lähedalt vaadata, vaid võid ka näppida palju tahad. Ja mmmmmmmm!!! Leidsin 17 500 SEK maksva digiklaveri, mille oleks tahtnud tasku pista. Klahvid polnud mitte ainult loomulikud, vaid ka kõla oli meeldivalt mahe ning funkstioonid meelepärased.. Tegelt leidsin sealt veel meelepärast, mida kaasa tahtnud haarata.
Kell saab veidi aja pärast kolm, mis tähendab 3,5h ajasisustamist. Hea, et seekord leidsin toimiva wifi-võrgu ning kaasas on väärt raamat. :) McDonald'si töötajad juba vaatavad vist, et jäin siia nurka elama. Vuopsi-deisi.. Tegelikult peaks saatma nad Eestisse, et tutvuksid päris mäki toiduga. Ja nüüd jätan küll meelde: Rootsis Sprite'i ei võta ja Coca tuleb alati üle küsida, sest mingit dieet-Cocat nüüd küll vaja pole!
Tänane tripp:
... ...-10.00 laevaga Stockholm'i
18.23-22.00 rongiga Sundsvall'i
22.10-23.40 bussiga Bollstabruk'i
23.40-00.00 taksoga Prästmon'i ehk koju
Selline reisiplaan kutsub külla, või mis?!
Jälles tagasi olles näen, et tegelt polekski viga elada Rootsis. Küll tuleks keel lõpuks ära õppida, kuid siin elada oleks päris ok. Mitte, et ma nüüd siis järgmine aasta samas riigis pesitseksin, aga lihtsalt konstateerisin fakti.
Umbes 10 nädala pärast näeme taas, kallis kodumaa!