Olen andnud mõned klaveritunnid. See paneb analüüsima liigutusi, mis on lihasmälusse jäänud ning mida enam ei pea mõtlema. Imetlen nende püsivust ja tahet omandada. Üllatusin, kui Hillevi teises tunnis näitas oma tööd antud harjutustega. Wow! Ta ütles ka, et ta harjutas päris palju ja seda oli tulemusest näha. Vinge, kui õhevil ta ruumi sisse astus, et näidata, mis ta ära tegi..
Samuti jagub juuksuriametit. Kursavend, kellel on pikemad juuksed, ütles, et kui annan aimu, mingist ägedast soengust, mis tallegi meeldib, siis ta lubab mu oma juuste kallale. Isegi siis, kui tegu on täiesti lühikese soenguga. Tänu Otto'le tehtud make-over'ile antake mulle üpris vabad käed oma kiharatega. No ja loomulikult juba anti üpris selgelt märku, et pean käärid ka koju kaasa võtma.. Eelmine kord kodus olles lõikasin kuskil 15 pead. Kui sellise arvu sai nädalaga, siis mis pisut rohkemaga ees ootab?
Leidsime kursaõega juba ammu, et oleme vastandid, aga mida aeg edasi, seda enam see kinnitub. Meil on üksteiselt nii mõndagi õppida. Ta on tegelenud tantsimisega kuskil 5.aastasest saati ja mina muusikaga sama kaua. Tema pole muusikamaailmaga kokku puutunud ja mina olen hoidnud tantsimisest nii kõrvale kui võimalik. Seega pärast kooli harime üksteist nö oma alal. Hea võimalus õpetaja-oskuseid arendada. :)
Aa! Ma ei mäletaks, et olen varem klaveritundi õhinaga oodanud. Lõpuks leidsime Hansuga aega. Sain päris kasulikud nipid. Kogemus näitab, et mingi hetk jääb instrumentalist kinni mingisse mängu, millest ise välja ei oska tulla. Kuigi lahendused on enda nina ees ja lihtsad, siis mingi hetk läheb vaja kedagi teist, kes suunab uutele viisidele. Tundub, et must-valge-sõberiga suhted soojenevad ja aastatepikkune vimm ja distants on purunemas..
 |
| Tükike kodust - Jõulud 2010 - kõigi olek pildil iseloomustab väga hästi: isa muhedus, ema jutukus, vanaema tõsidus, venna SEE |
Nädala pärast istun pakitud kohvri otsas, piletid näppude vahel..
No comments:
Post a Comment