Hommikul 7.25 istusime Elinaga bussi peale suunaga Kramfors'i. Elinal oli sõidueksam. Miks mina läksin? Teisipäeva hommikuti on meil salvestamine, aga ühine projekt on just koos Elina ja Hilleviga. Kuna meie loo instrumentaalne osa on tehtud ning lauluviis veel lõpetamata, siis ei saanud ilma ühegi lülita tööd jätkata.
Terve päev oli mega udune. Väljas oli -1 kraadi ning mainin, et mu talveriided on endiselt päris kodu-kodu-kapis. Külm on! Sel ajal, kui Elina oma sõitu tegi, pidin mina endale ise tegevust leidma. Kramfors on väike linn ning kõik poed on kinni. Õnneks leidsin väikese hubase kohviku. Istusin maha ning nautisin kuuma kakaod ning maitsvaid isetehtud saiakesi (hommikusöök jäi ju saamata). See 45 minutit seal üksi läks märkamatult..
Igatahes, Elina on täna ametlikult lubade omanik. Pärast väikest šopingut tegime jälle väikese bussisõidu ja jõudsime lõunasöögiks koju tagasi.
Teatriõpetaja Magnus oli väga rõõmus, kui nägi, et meil on jälle sära silmis ning pole suremas nagu eelmine nädal. Teatritunde lihtsalt peab nautima!
Tänases tunnis tulid keskendumisel ette raskused. Ma ootan koju minekut nii palju ja see on nii lähedal, et ma ei suuda muud, kui naeratada ning mõelda kojuminekust. Keskendumisharjutused valmistasid erilisi raskusi ning isegi improvisatsioonini jõudes ei olnud mu tähelepanu teatrisse jõudnud. Aga just täna see ei sobinud!
Enne oma detsembrietenduse tekstide jagamist tahtis Magnus meid teise külje pealt näha ning selleks olid tänased imrpo ülesanded kohati depressiivsed.
Minu rolliks sai (jälle!) party-girl, kellel on probleeme alkhoholiga ning mu suur sõbrants mehkeldas mu boy-friendiga. Tegevus toimus peole järgnenud hommikul.. Kuidas sa mängid vihast tegelast, kui sa täitsa üleni naeratad? Polnud muud, kui kasutada naiselikku sarkasmi. Uh, hakkama sain!
Pausi ajal nägin söögisalis Kikit (minu keele õpetaja) ja ütlesin teistele ruttu: "Jag moste talar på svenska, Kiki är här!" (TÕLGE: "Ma pean rääkima rootsi keeles, sest Kiki on siin!"), sest Kiki ei luba mul inglise keeles nii palju lobiseda, nii palju kui sõnavara jätkub, ikka rootsi keeles. Sellepeale teised aga jäid esmalt jahmatanult vaatama ning seejärel hakkasid peaaegu hõiskama. Kõige tipuks otsustasid nad, et tänasest jätame inglise keele maha ning mul on aeg rootsi keele peale üle kolida. Minu vastus: "Guys, Jag elskar INTE dig!" :D (TÕLGE: "Ma EI armasta teid!").
Teatrile järgnes lisa: koor. Laulud on selged ning peas, kuid need pisiasjad vajavad nokitsemist.
Parim asi tänase (vb isegi kogu siinse aja jooksul) on, et leidsin fotokursuselt tüdruku, kes on samuti kunagi võrku mänginud. Seega üle pika aja sai lõpuks võrkpalli-moodi-asjaga palli peksta. : ) Should do it more often!
Uskumatu! Täna, 2 kuud tagasi, astusin esimest korda oma siinse kodu uksest sisse. Mõned mõttes oli see nagu 2 nädalat tagasi ja mõnes mõttes tunduvalt kauem. Oluline on aga see, et mul on jäänud veel 2 koolipäeva ja siis me Ottoga püüame bussi ning põrutame kodu poole!
ESTLAND HERE I COME!
No comments:
Post a Comment