Feeling good!

Hommik algas 3-tunnise tantsuga. Esimest korda oli meid juhtimas Marta, kes samuti muusikali "Harry Oliver" tõttu meid varem näinud polnud. Silmnähtavalt oli tegu jazz-tantsuga. Pean nentima, et pool tundi algusest jättis väga kehva mulje. Viga oli tümm-tümm-muusikas. Aga kui asi päriselt pihta hakkas ei saanud enam naeru pidama, sest muusika muutus ja sammudki läksid üha põnevamaks.

Olen nüüd päris aus. Tantsimine pole kunagi minu TO-DO-listi kuulunud. Pole selleks aega olnud ja eriti motivatsiooni ka maast ei leidnud (III klassi rahvatants ole arvestatav!). Seega päris raske on tempot hoida, sest üks meist lõpetas gümnaasiumi nö balleti erialal ning teine on terve elu tantsinud ning siis on veel need, kes on väheke tantsinud. Üksikutega kuulun nimekirja lõppu, kuhu kuuluvad "never danced before". Mis seal ikka, seda lõbusam, raskem ja vaevanõudvam. Vett kulub palju! : )

Meie kursuse pusade selg. Tänasest näeme kõik head välja! : )

Aga pärastlõunal tundsin end kui kala vees. Meid ootas klassiruumis Hans. Esmalt selleks, et arutada novembrikuist moeshow'd, kus olema saab ja mis teemasid kasutame hakkama. Meie repertuaarist leiab filmi "James Bond" muusikat, Katry Perry loomingut ning veel, mida ma kahjuks ei mäleta. Kuid see polnud mu mõnusa olemise põhjuseks.

Hansule tekitas muret muusikateooria vähene tundmine. Osa meie seast pole selle müstilise alaga palju tegelenud, mõned natukene ja vähene hulk veidi rohkem.. Pärast mitte-minu-teemat ehk siis pärast tantsutundi oli päris mõnus sukelduda ainesse, millest nii mõndagi juba kuulnud olen. Eriti muhedaks muutusin, kui taipasin, et Hansu rootsikeelsed seletused olid mulle täiesti arusaadavad, sest muusikakeeles pole rahvus oluline. Siinkohal võin end võrrelda balleriina Elinaga: tema tunneb end muusika tunnis sama moodi kui mina tantsutunnis. Henke aga märkis, et meie tunneme end tantsides siiski paremini, kui Elina noodi-maailma avastades. Jah, meie grupp on üsna tasakaalus ..
Tundub, et minu muusikateadmised on pärast muusikakooli lõppu arenenud. Varem võisin solfi tunnis kirjutada ja transponeerida mistahes ülesandeid, kuid kuulata peaaegu mitte midagi. Täna Hans sundis kõiki kuulama ning ütlema, missuguse akordiga on tegu. Kuna teised olid minu teooriataset hinnanud kõrgeks, siis tegi õppejõud väikse vimpka. Kui näiteks teisele mängis akordi Bb7 iga noot eraldi ja koos umbes 3 korda, siis minule tegi kõigest ühe väikese staccato'lise F#Maj7. Läks seekord õnneks. : )
Ja koduseks tööks jäi harjutada klaveril heliredelit C-duur ning proovida mängida kõiki tänaseid akorde C duurist nagu näiteks C7-5+9. Mis nii viga!


Micke ostab lähiajal mu piletid Eestisse. Juba homme kolme nädalapärast asun teele!
Ei jõua ära oodata ..
 

Hihihi! Ufode poolt kloonitud suppertsikk!