Ta planeeris mu reisi suurepäraselt!

Viimane vaade Eestile

Kokkuvõtteks võin öelda, et reis läks kenasti. Ainuke seiklemine oli Tallinnas sadamaga. : ) Laevasõit oli suht väsitav, kuid kohtusin huvitavate naiserahvastega. Mure oli aga öösel, kui Soome lähedal levi saabudes sõnumid tulid ning hiljem ühe naisterahva norskamise tõttu unetuks jäin..

Fridtjof

Stockholmis tuli mulle vastu Kati koos oma hüperaktiivse Fridtjofiga. Kuna Kati töötab südalinnas "Estniska Dagblade"'is (ehk igakolmapäevane "Eesti Päevaleht" eestlastele või muidu huvitatutele, kes Rootsis elavad), siis mõned tunnid veetsin seal. Kuna kesklinnas, eriti pealinnades on kõik nii kallis, siis sööma läksime McDonald'sisse (Eestis on parem!), kus tuli sekeldus koera pärast, kuid ignoreerisime neid ning asi laabus. Stockholmis veidi jalutades jäid silma mitmed värvilised rollerid, mille seljas istusid ülikondades ärimehed. See minu jaoks üpris koomiline vaatepilt.

Kati saatis mu rongijaama ning algas mu pikkkkk reis Prästmoni. Aeg-ajalt küsisin igaks juhuks teed ning nõu rongi või bussi kohta ja sel viisil kohtasin palju sõbralikke rootslasi, kes lahkelt abikätt ulatasid. Bussijuht tõstis mu kohvrit üles ja heitis mu üle nalja, sest see tõesti kaalub ümmarguselt 50 kilo. Mina selle peale: "Also I wanted to take piano with me." Siis ta enam nii palju ei ohkinud. : )

hilineva bussi tühi koht

Seesama buss jäi 10 minutit hiljaks. Pabistasin pisut, sest selle bussi saabumise ja järgmise väljumise vahe oli kõigest 5minutit. Olin põnevil, mis saama hakkab. Enne sihtkohta jõudmist ütles bussijuht aga, et järgmise bussi väljumisaeg lükkub meie hilinemise tõttu edasi. Supper!

Jõudsin siiski peaaegu õigel ajal Prästmoni ning Micke oligi bussi vastas. Mind juhatati kohe oma uude koju: tuba number 318. Hommikusöögi magasin meelega maha, sest unelemine-sõitmine oli väsitav, kuid hommikusöök siin ka ju on 7.30. Jõudsin siis enne kümmet peamajja ja ei teadnud, mis edasi. Sain tuttavaks Lääne-Aafrikast pärit neiuga. Tema nime ei oska ma ei öelda, ega ka kirjutada, vb hiljem õpin ära. Ta on siin rootsi keelt õppimas. Mõlemad olime segaduses, mis tegema peab või kuhu minema. Otsustasime jälitada teisit ning jõudsimegi avaaktusele. Kõik räägiti rootsi keeles seega ma ei saanud MITTE MIDAGI ARU! :D

kodu"võti"

Eile siis tegime kursakaaslastega pilti (meid on 10, ainult 1poiss ja kõik vanuses 18-21) ja tutvusime oma ruumidega (klassiruum, tantsuruumid, salvestamiseruumid jne), rääkisime juttu (seda mõned tunnid). Tegelikult korrektsem oleks öelda, et nemad rääkisin, sest enamus jutust ma ei saanud ju aru. Enamus, kuid mitte kõik ei jäänud arusaamatuks, sest õppejõud lubas viisakas olla ning inglise keeles rääkida, mida ta siis 1/3 jutust ka tegi.
Ehk siis eriti oluline jutt räägiti inglise keeles. Nt reeglitest rääkides oli vist ainus asi, mis rahvusvahelises keeles öeldi, et alkoholi ei tohi koolis omada ka mitte üldse ning reeglist üle astudes peab õpilane koolist lahkuma. Just, seda infot ma vajasingi! :D

Õhtul viis Svempa (üks õppejõududest) kõiki huvilisi veidi koolist välja vanaaegsete talumajade juurde, kus siis pidasime ka FIKA't. Seal ta rääkis koha ajaloost. Armas fotograafiakursuse õpilane tõlkis kogu teksti.

Täna oli ka veel tutvustav päev. Ehk siis palju kõnelemist, minu jaoks palju mõistmatu näoga vaatamist. Siinne kool rõhub ühtsusele. Seda siis nii õpilastelt kui õpetajatelt. Näiteks iga esmaspäev saab olema selline: 8.30 saab iga kursus omaette kokku ning 9.00 saab kokku terve kool. Edastatakse uudised, info või hoopis midagi muud. Täna mängisime kõik FIREBALL'i ehk siis põletamist. Ainus vahe on, et nad ei viska tennisepalli, vaid löövad selle mingi kurikalaadse asjaga. Sain oma teatriõpetajalt komplimendi, et küll on alles tugev (loe: mehine) käsi. : )
Igatahes, siinne kool on ühtne ning võib kohata palju naerusuid territooriumil ringi käies. Inimesed on avatud ning pole vahet, kas tegemist on õpilase või õpetajaga, kõik on võrdsed.

Magnus (teatri õppejõud) tõi välja: "Learning with smile is learning more!"

Warm-up'iks laulsime pisut. Kõlas nii nagu ta aasta alguses vist kõlama peab..

Toidud on siin väga head ning Hannaga (kursaõde) tegime nalja, et aasta lõpuks on meie number vähemalt 1 võrra suurem. : )

Homme sõidame siit külast välja poodidesse (fotograafiakursuse omadel on autod). Ostame külmkapid toitu täis, et nädalavahetusel ikka korralikult kosuksime. Plaanis on filmiõhtud ja ärge muretsege: mõtleme ka spordisaali külastada!


Tuleb põnev nädalavahetus siin Rootsis.

Hej då!