Huumor

Eesti talumees sõidab reega kodu poole. Mehel ka kaks poega kaasas. Mingil hetkel jookseb jänes üle tee.

Möödub pool tundi ja esimene poeg hüüatab: «Näe, jänes!»

Möödub veel pool tundi ja teine poeg nähvab: «Ei olnud jänes, sa lollpea!»

Möödub järgmine pooltund ning talumees sõnab lepitavalt: «Mis te tulised Eesti poisid nüüd selle tühja-tähja pärast tüli kisute.»

We were beat up!

Eile tegin oma esimese rootsi skype-kohtingu. Sain lõpuks mikri tööle ja Eesti koliski mu tuppa. : ) Me siin aeg-ajalt ikka rõõmustame, et on olemas arvuti ja Internett. Kindlasti tunnen end tänu kallile Jaak Varesele (mu arvuti nimi) palju kodusemalt..

Tänane koolipäev algas alles 10.00. Mõnuga magasin hommikusöögi maha ning rõõmustasin iga jäänud minuti üle. Esimesena ootas tants, aga mingit tantsimist ei tulnudki. Mõõdeti meie vastupidavust. Umbes 6 minutit läks ühe inimese peale, seega ülejäänud aja ootasime võmlas. Õppisin ühe jalkatriki kursaõelt ning järgmine kord õpin salto kursavennalt - julgen unistada!

Toimus esimene teatri tund. Olid mõned tuttavad mängud ja mõned uued. Lemmikmänguks sai peksmine, mida ma küll ei võitnud, aga see oli väga fun ja kõik nautisid. Ruumi tajumiseks tegime ka usaldusmängu: üks õpilane juhib teist, kellel on silmad kinni. Mul oli väga raske teist usaldada, kuigi mu partner oli väga hea juht.

Täna oli esimene koosolek neile, kes koolis ööbivad ehk siis kodukoosolek. Samasugune miiting hakkab toimuma iga kuu vähemalt korra. Kestis tund aega ja kõik loomulikult rootsi keeles. Sain siis tund aega lihtsalt jalgu kõigutada. Hiljem Micke (retseptsioonist ja tema ka tegeleb minu olemisega siin) tõlkis mulle kogu info ka inglise keelde. Jutt läks aga veel pikemaks, sest leidsime veel teemasid nagu Eesti (ta on meie maa fänn!), EL, euro raha ja veel kui ilus meie Eesti ikka on. :)

Rootsi keel tundub juba lihtsam. Kursakaaslased õpetavad igast asju ja proovivad minuga juba rootsi keeles rääkida. Haha, vara veel! Me kõik õpime sel aastal midagi teisest kultuurist ja teisest keelest. Näiteks mina armastan neid rootsi keeles ("Jag älskar dig!") ja nemad armastavad mind eesti keeles vastu ("Ma armastan sind ka!").


Ja nii meie päevad kulgevad - põnevalt.


Hej då!


PS! Rootsi kärbsed on sama tüütud kui Eesti omad. 

Having a thing to water

Terve kool viidi eksursioonile. Teisiti öeldes sõitsime kaugele lõunatama. Umbes poolteist tundi bussiga sõitu ja olime mere ääres. Sõime seal lõunat ja põrutasime tagasi Holasse. Kooli jaoks on oluline ühtne tegemine ja käimine, ühine olemine. Inglise keeles on hea sõna: bonding. Nägime päikest, siis vihma ning seejärel kõike korraga. Mõnus!

Wow!

Tänane päev oli täis tantsu ja ainult tantsu. Ma olen elus ja rohkemgi. : )

Meie tund oli huvitav, intensiivne, personaalne ja fun. Panime kokku balleti ja jazzi. Tulemus on jalustrabavalt äge. Tahan öelda, et kõigekardetavam tund tõotab tulla nii põnev, et alles ei jää ühtegi kingapaari. Rõõmustav, kui positiivse laengu see andis. Ja peaaegu sama palju väsimust ..

Õppejõud on supper!



Lisasin selle loo "Sant är livet" (est k "See on elu"), sest warm-up'il kõik rootslased möirgasid seda kaasa laulda. : )

Sceniskt kurs 2011/12

Siin

Poodlemine oli edukas: rahakott tühi ning külmkapp täis. Poes käisin ringi kui peata kana, sest raske oli orienteeruda ning mõista, missuguste toodetega on tegemist. Ometigi, vahel oli tunne üpris kodune: riiulitel on palju Felixi tooteid. : )

Rootsi keel on endiselt keeruline ning suhteliselt mõistmatu, kuid tunnen juba üksikud tuttavad sõnad ja juba aiman, mis teemal vesteldakse.

Siiani on olnud juba kaks filmiõhtut: "Man in tights" ja "Rent". Eile tehti koos takkot. Selline ühtne värk.



On küsitud mu aadressi:

Hola Folkhögskola
Prästmon
870 52, Nyland
Sverige

Ta planeeris mu reisi suurepäraselt!

Viimane vaade Eestile

Kokkuvõtteks võin öelda, et reis läks kenasti. Ainuke seiklemine oli Tallinnas sadamaga. : ) Laevasõit oli suht väsitav, kuid kohtusin huvitavate naiserahvastega. Mure oli aga öösel, kui Soome lähedal levi saabudes sõnumid tulid ning hiljem ühe naisterahva norskamise tõttu unetuks jäin..

Fridtjof

Stockholmis tuli mulle vastu Kati koos oma hüperaktiivse Fridtjofiga. Kuna Kati töötab südalinnas "Estniska Dagblade"'is (ehk igakolmapäevane "Eesti Päevaleht" eestlastele või muidu huvitatutele, kes Rootsis elavad), siis mõned tunnid veetsin seal. Kuna kesklinnas, eriti pealinnades on kõik nii kallis, siis sööma läksime McDonald'sisse (Eestis on parem!), kus tuli sekeldus koera pärast, kuid ignoreerisime neid ning asi laabus. Stockholmis veidi jalutades jäid silma mitmed värvilised rollerid, mille seljas istusid ülikondades ärimehed. See minu jaoks üpris koomiline vaatepilt.

Kati saatis mu rongijaama ning algas mu pikkkkk reis Prästmoni. Aeg-ajalt küsisin igaks juhuks teed ning nõu rongi või bussi kohta ja sel viisil kohtasin palju sõbralikke rootslasi, kes lahkelt abikätt ulatasid. Bussijuht tõstis mu kohvrit üles ja heitis mu üle nalja, sest see tõesti kaalub ümmarguselt 50 kilo. Mina selle peale: "Also I wanted to take piano with me." Siis ta enam nii palju ei ohkinud. : )

hilineva bussi tühi koht

Seesama buss jäi 10 minutit hiljaks. Pabistasin pisut, sest selle bussi saabumise ja järgmise väljumise vahe oli kõigest 5minutit. Olin põnevil, mis saama hakkab. Enne sihtkohta jõudmist ütles bussijuht aga, et järgmise bussi väljumisaeg lükkub meie hilinemise tõttu edasi. Supper!

Jõudsin siiski peaaegu õigel ajal Prästmoni ning Micke oligi bussi vastas. Mind juhatati kohe oma uude koju: tuba number 318. Hommikusöögi magasin meelega maha, sest unelemine-sõitmine oli väsitav, kuid hommikusöök siin ka ju on 7.30. Jõudsin siis enne kümmet peamajja ja ei teadnud, mis edasi. Sain tuttavaks Lääne-Aafrikast pärit neiuga. Tema nime ei oska ma ei öelda, ega ka kirjutada, vb hiljem õpin ära. Ta on siin rootsi keelt õppimas. Mõlemad olime segaduses, mis tegema peab või kuhu minema. Otsustasime jälitada teisit ning jõudsimegi avaaktusele. Kõik räägiti rootsi keeles seega ma ei saanud MITTE MIDAGI ARU! :D

kodu"võti"

Eile siis tegime kursakaaslastega pilti (meid on 10, ainult 1poiss ja kõik vanuses 18-21) ja tutvusime oma ruumidega (klassiruum, tantsuruumid, salvestamiseruumid jne), rääkisime juttu (seda mõned tunnid). Tegelikult korrektsem oleks öelda, et nemad rääkisin, sest enamus jutust ma ei saanud ju aru. Enamus, kuid mitte kõik ei jäänud arusaamatuks, sest õppejõud lubas viisakas olla ning inglise keeles rääkida, mida ta siis 1/3 jutust ka tegi.
Ehk siis eriti oluline jutt räägiti inglise keeles. Nt reeglitest rääkides oli vist ainus asi, mis rahvusvahelises keeles öeldi, et alkoholi ei tohi koolis omada ka mitte üldse ning reeglist üle astudes peab õpilane koolist lahkuma. Just, seda infot ma vajasingi! :D

Õhtul viis Svempa (üks õppejõududest) kõiki huvilisi veidi koolist välja vanaaegsete talumajade juurde, kus siis pidasime ka FIKA't. Seal ta rääkis koha ajaloost. Armas fotograafiakursuse õpilane tõlkis kogu teksti.

Täna oli ka veel tutvustav päev. Ehk siis palju kõnelemist, minu jaoks palju mõistmatu näoga vaatamist. Siinne kool rõhub ühtsusele. Seda siis nii õpilastelt kui õpetajatelt. Näiteks iga esmaspäev saab olema selline: 8.30 saab iga kursus omaette kokku ning 9.00 saab kokku terve kool. Edastatakse uudised, info või hoopis midagi muud. Täna mängisime kõik FIREBALL'i ehk siis põletamist. Ainus vahe on, et nad ei viska tennisepalli, vaid löövad selle mingi kurikalaadse asjaga. Sain oma teatriõpetajalt komplimendi, et küll on alles tugev (loe: mehine) käsi. : )
Igatahes, siinne kool on ühtne ning võib kohata palju naerusuid territooriumil ringi käies. Inimesed on avatud ning pole vahet, kas tegemist on õpilase või õpetajaga, kõik on võrdsed.

Magnus (teatri õppejõud) tõi välja: "Learning with smile is learning more!"

Warm-up'iks laulsime pisut. Kõlas nii nagu ta aasta alguses vist kõlama peab..

Toidud on siin väga head ning Hannaga (kursaõde) tegime nalja, et aasta lõpuks on meie number vähemalt 1 võrra suurem. : )

Homme sõidame siit külast välja poodidesse (fotograafiakursuse omadel on autod). Ostame külmkapid toitu täis, et nädalavahetusel ikka korralikult kosuksime. Plaanis on filmiõhtud ja ärge muretsege: mõtleme ka spordisaali külastada!


Tuleb põnev nädalavahetus siin Rootsis.

Hej då!

Pakin

Mu tuba on täiesti pahupidi pööratud, sest ma lihtsalt ei tea, mida võtta ja mida jätta. Kui saaks, siis läheks veoautoga! Loodan, et seal on klaver, sest muidu esimesel vaheajal pakin selle kaasa. : ) Mu kohver on peaaegu täis, aga ikka leidub asju, mida kaasa pakkida.

Järsku nägin: mu kohvri sisu on sini-must-valge. Ja see on märk! Ärge muretsege, me näeme juba varsti Ja tänu Jumalale, me elame 21.sajandil, kus on Internetiühendus.



Patriootlik postitus enne ärasõitu..

Homme proovin sadamas olla juba kella viieks. Laev lahkub 18.00. : )

Sõnatu!

Teisipäeval on minek

Kuna näitlemine hakkab toimuma täiesti rootsi keeles, siis oli tarvis seda ka õppida. Kõigepealt registreerisin end Multilingua rootsi keele algtaseme kursusele juuni kuuks, aga see ei saanud täis. Nüüd augustis aga avanes uus võimalus ja see kestis 8.augustist 18.augustini. Kokku võtsin 24 akadeemilist tundi ning kõige lihtsamad asjad rootsi keelest peaks olema teada.
Tuleb küll tunnistada, et kodutööd peale kursuse (üks tund kestis 2h 45min) ma väga ei teinud. Lohutasin end, et naudin ülejäänd aja veel Eestis olemist. : ) Usun, et midagi sai selgeks ja Rootsis, sealses keskkonnas, on tänu lühikesele intensiivkursusele (4 inimest grupis) lihtsam keelt omandada.


Nüüdseks on Micke broneerinud ja maksnud kõik mu sõidud ning täna saatis kõik vajaliku info edasi mullegi.

Väljun Eestist Tallinna sadamast teisipäeval (23.08.11) kell 18.00 Tallinki laevaga Victoria I, kus jagan kajutit kolme naisega. Jõuan 24.august kell 10.00 (Rootsi aja järgi, Eesti aeg on 1h ees) Rootsi Stockholmi sadamasse. Sealt edasi otsin üles rongijaama ning sõidan rongiga Gävle'isse. Sealt lähen teise rongi peale, mis viib mind Sundsvalli. Vahepeal otsin bussijaama ning kihutan bussiga Härnösandi, et jõuda järgmise bussi peale, mis lõpuks peatub Prästmonis. See tähendab, et jäänud on 300m ning need tuleb ületada jalgsi. Uude koju peaksin jõudma kell 22.45. 


Ehk siis: laev - rong1 - rong2 - buss1 - buss2 - tallatakso.

Õnneks ma siiski ei pea seiklema Stockolmis ning sadamast ise rongijaama koperdama. Mulle tuleb vastu lahke Eesti neiu, kes paar aastat tagasi ise sellesama stipendiumiga Hola Rahvaülikoolis õppis. Ülejäänud rongid ja bussid leian juba omal käel, see teeb 504km sõitu Stockholmist kirdesse.



Loodan, et oskan kohvrit pakkida ning jõuan oma varaga õigel ajal õigesse kohta..

Harin teid, kallid eestlased, kes arvate, et ma Rootsis mehele lähen

Alates päevast, mil tegelen Rootsi minemisega, räägitakse, et ma minevat Rootsis mehele ja nüüd veel sagedamini. Tögatakse, et kenad Rootsi mehed nagu Hans hakkavad sebima ning tagasitulles on mu perekonnanimi hoopis Svensson. 


Hariva poole peale.


Rootsis on enimlevinud poiste nimed: 

1. Erik
2. Lars
3. Karl
4. Anders
5. Per
6. Johan
7. Lennart
8. Nils
9. Jan
10. Gunnar.

Ehk siis Hans ei mahu TOP10-ssegi!

Kõige populaarsemad perekonnanimed:

1. Johansson
2. Andersson
3. Karlsson
4. Nilsson
5. Erikson
6. Larsson
7. Olsson
8. Persson
9. Svensson
10. Gustafsson

Svensson ei ole ka kõige populaarsem ehk suurt tõenäosust ei ole.

Need kolm otsustavat videot

Mis sa õppeaastal 2011/2012 teed?

Lähen Rootsi ja õpin Hola Folkhögskolas (eesti keeles Hola Rahvaülikoolis) erialal "Sceniskt förberedelseår". Eesti keeles tähendab see ettevalmistus lavakunstiks. Sellel kursusel seotakse teater, muusika ja tants ühtseks tervikuks.

Kuidas sinna sain?
4.mail saadab mu õde Karmen Maikalu meiliga lingi Põltsamaa kodulehele ning seal seisab, et otsitakse kandidaate Rootsi õppima ja erialade valik oli lai: lavakunstist kuni üldkursuseni. Mind köitis ikka lavakunst ning sinna otsustasingi kandideerida.


Mai lõpus saatsin Põltsamaa linnavalitsusele oma CV ning kaaskirja. Juuni alguses tuli vastus, et olen stipendiumi saanud ning varsti võetakse kooli poolt ühendust.




Eriala "Sceniskt förberedelseår" eest vastutab HansOlov Furberg. Tema võttiski minuga ühendust. Kooli ja minu vahemaa tõttu ei saanud ma katsetel osaleda ja seetõttu soovisid nad näha mingeid pilte ja videosid esinemisest, samuti kuulda varasematest kogemustest laval. Mul polnud ühtegi videot saata, aga pilte ning kogemusi jagus. Grupi koostamisel oli neil kindlasti vaja aimu saada ka minu häälest. Seetõttu palusin Mari Soone (piiblikooli klassiõde ja väga hea sõbranna) ja tema kaudu sain veel abilisi: Erika ja Marika Treiman. Nad sõitsid kohale ning lindistasime väga kiiresti 3 videot (juulis osalesin suvelavastuses "Viru tango" ning seetõttu polnud rohkemaks aega). Mõni aeg tagasi kirjutas õppejõud, et olen vastu võetud ning ootavad mind 25.augustiks sinna.




Minu sinnasaamist korraldab Michael Tjärnlund. Tema broneerib kõik vajalikud piletid ning varsti peaksidki need meili teel tulema. Leppisime kokku, et mu reis Eestist algab 23.august ning kohale jõuan vähemalt 24.august.


Hola Folkhögskola asub Kramfordi vallas külas nimega Prästmon, mis on Stockholmist umbes 500 km kaugusel.

Tervitused Eesti pinnalt!